Laps ja emotsioonid. Miks peaks laps kogema pettumust? 

Tean omast kogemusest, kui võimas tegutsema panev jõud on ema jaoks „vingu faktor“. See on olukord, kus lapse vingumist ja mangumist on võimatu taluda, mis paneb ema tegutsema, olles nõus suhteliselt lühikese ajaga lapse soovile järele andma, peaasi, et ei peaks seda vingumist enam kuulama. Uskuge mind, olen seda teed läinud oi-oi kui palju. Laps on olnud sihikindel ning mina leebe emana soovin ikka oma võsukest õnnelikuks teha ja pakkuda talle positiivset emotsiooni. Mul on aimdus, et see vallandab ka emas õnnehormoone, kui näed oma last õnneliku ja rahulolevana. Teades, et see õnn on üürike, tuleb teha kindel otsus ja endale kindlaks jääda. 

Lugu elust enesest…

Eile olin tugev, kui käisime koos lastega mänguasjapoes. Nooremal lapsel oli sünnipäevast mitu kinkekaarti ning ta sai valida paar mänguasja. Minu kaheksa-aastane poeg leidis endale meelepärase lego, mille hind oli päris krõbe. Ausalt öeldes ei olnud mul sel päeval plaanis seda summat lego komplekti eest välja käia, mis peale esimest kokkupanekut lõpetab suures legode kastis, koos teiste samasuguste juppidega. Tõsi, ta mõnikord ikka mängib legodega ja teinekord võtab ka väiksema õe kampa. Aga siiski, sel hetkel poes otsustasin, et jään endale kindlaks ja täna ma seda Star Warsi lego komplekti talle ei osta. Ja siis see algas – ma pean-tahan-saan. Minu jaoks see kestis pikalt ja olime veel kaubanduskeskuses. Püüdsin täita tema baasvajadused ehk kõhu täis sööta. Tegelikult ma teadsin ka seda, et ta on tänasest päevast väsinud. Peale kooli oli klassiga väljasõit. Seega arvestasin sellega, et mitte ärrituda ja esitasin umbes sada argumenti, miks me täna seda legot ei osta. Väljusin kaubanduskeskusest võitjana – lego komplekt jäi poodi.

Minu suurim pettumus lapsena

Mäletan enda suurt pettumust lapsena, kui kunagi ammu tulid esimesed suured beebinukud müüki ja nähes seda müügis, püüdsin veenda oma ema, et mul on seda kohe väga vaja. Sellel hetkel ma seda ei saanud. Hiljem tõi selle mulle jõuluvana. Panin talle nimeks Mari-Liis. Rõõmu ja mängutunde selle nukuga jätkus kauaks. Tõsi, ma ei tunne, et ma oleks antud olukorrast väga palju õppinud, välja arvatud seda, kui julm on maailm ning seda kui palju rõõmu see nukk mulle kunagi valmistas.

Mis on pettumus?

Pettumus on emotsionaalne reaktsioon täitumata ootustele või soovidele. See tekitab kehas erinevaid tundeid (emotsioone) ja tekib siis, kui loodame kindlale tulemusele, kuid reaalsus jääb ootustele alla. Lastel võib pettumus tekkida erinevates olukordades, näiteks kui nad ei saa soovitud mänguasja, kaotavad mängu või ei saavuta laps oma tahtmist. Kuigi need kogemused võivad täiskasvanutele tunduda tühised, on need lastele tõeliselt olulised ja väärivad tähelepanu ja empaatiat.

Kuidas toetada oma last pettumuse kogemisel?

Pettumus on lahutamatu osa eluteekonnast, kuid oma lapse toetamine, juhendamine ja julgustamine on parim, mida saab lapsevanem teha. Vanematena ei ole meie roll neid iga pettumuse eest kaitsta, vaid pigem toetada ja suunata neid nende hetkede kaudu, aidates neil arendada emotsionaalset intelligentsust ja sisemist jõudu, mis teenib neid hästi täiskasvanueas.

Siiski pead mõistma, et sa ei saa lasta oma pettumusel– olgu see õigustatud või mitte – mõjutada lapse enesehinnangut. Lastele liiga suure surve avaldamine spordis, hariduses või muudes huviringides võib põhjustada neile tarbetut stressi. See võib tekitada vaimset ebastabiilsust ja tõsiseid probleeme – kõige tavalisematel juhtudel depressiooni ja madalat enesehinnangut ning äärmuslikel juhtudel enesevigastamist ja söömishäireid.

Järgmine kord, kui oled oma lapsega seotud millegi pärast pettunud, küsi endalt – kas see tunne on õigustatud? Kui võimalik, võta hetk, et kaaluda vastust enne, kui reageerid konkreetsele olukorrale.

Lapsele piiride seadmine kui pettumuse valmistamine

Kirjutades seda blogipostitust, jõudsin arusaamisele, et iga kord kehtestades piire oma lapsele, valmistame me sellega talle pettumuse. Võib-olla on see põhjus, miks lapsevanemana piiride kehtestamine on keeruline ning endale kindlaks jäämine nii raske.

Seega lase sellel juhtuda; pettumustunne ja piiride kehtestamine on parim, mida saad lapsevanemana teha, et tagada talle tunnetus, milline see täiskasvanuks kasvamine päriselt on. Ole talle toeks, suuna ja soovita leida lahendusi olukordadele, mida ta pole varem kogenud. 

Kui lapsele piiride kehtestamine tundub Sulle endiselt väljakutseid pakkuv, siis tea, et võtmesõna on järjepidevus. Kui soovid seda koos minuga praktiseerida, kirjuta mulle alisa@tugispets.ee