Kuidas toime tulla, kui lasteaialapsel tekib tagasilöök seoses lasteaias käimisega.
november 15, 2023Laps lööb? Mida saab teha lapsevanem?
veebruar 19, 2024Tänaseks on uuringud tõestanud, et väikelapsi ei ole võimalik ära hellitada. Neile tuleks anda nii palju hellust kui võimalik, eriti esimese kolme eluaasta jooksul. See on vajalik, et lapsevanema ja lapse vahel tekiks terve ja normaalne kiindumussuhe, mille kaudu laps saab väljendada oma emotsioone, tundeid, muresid ja rõõme. See on lapse psühholoogilise arengu jaoks väga oluline, sest turvalise ja normaalse kiindumussuhte olemasolul kasvab lapsest stabiilne, enesekindel täiskasvanu, kes usaldab maailma, loob häid suhteid ning oskab lahendada keerulisi olukordi.
Vanematena on väikelaste jonnihoogudega aga kohti väga raske hakkama saada. Peaksime mõistma, et jonnimine on ainuke viis, kuidas laps saab sulle oma tundeid, emotsioone ja muresid jagada. Eriti kui tegemist on nii väikse lapsega, kes ei oska veel ennast sõnadega väljendada.
Püüa endale sisestada, et Sinu laps ei “jonni” sellepärast, et ta on:
- ära hellitatud
- manipuleeriv
- põikpäine
- nõudlik
- trotslik
- kamandav
Lapse jonnihoog on märk lapse aju tervest arengust. Sinu reageering lapsevanemana on see, mis määrab selle pikkuse ja intensiivsuse.
Järgmise “jonnihoo” ajal toimeta järgnevalt:
Samm 1: Aktsepteeri lapse tundeid.
Öeldes talle “lõpeta nutmine” paneb teda veel kõvemini ja kauem nutma ning lapsele tekib arusaam, et tundeid ei tohi väljendada.
Samm 2. Mõista teda. Peegelda.
“Ma näen, et Sa tahad rohkem ekraani aega”.
Samm 3. Nõustu ja paku kinnitust lapse tunnetele.
Kinnita lapsele, et on lubatud tunda ennast õnnetuna, et ekraani aeg on tänaseks läbi.
Samm 4. Hoia piirid selgelt paigas.
“Homme saad veel ühe osa põrsas Pepat vaadata.”
Samm 5. ennetus – Leppige lapsega kokku jonnirituaal
Kui tegemist on eriti suure jonnihooga, siis tuleks lihtsalt oodata, kuni laps rahuneb ning seejärel selgitada talle toimunud olukorda ja kuidas võiks järgmisel korral sarnase olukorra lahendada. Leppige kokku näiteks mingid rituaalid, mida on lapsel emotsionaalselt raskes olukorras lihtne jälgida. Näiteks hingamine. Tuleta lapsele keset jonnihoogu meelde: “Hinga!” ja laps keerab aegapikku tähelepanu eelnevalt kokkulepitud tegevusele. Jonnihoo ajal uut rituaali välja töötama hakata ja seda lapsele seletama asudes, ta ei kuule midagi. Tema peas löövad parasjagu ahvid trumme kokku. Tähtis on eelnevalt kokkulepitud tegevus ja selgitustöö.
Kindlasti need ei ole imevahendid lapse “jonnihoo” peatamiseks, kuid nendele punktidele toetudes tead, et toimid mõistvalt ja hoolivalt oma lapse suhtes ning panustad positiivselt lapse psüühika arengusse. Vanema jaoks ei ole see aga alati kerge, aga järjepidevalt tegutsedes vajab jonnihoo peatamine “vähem tööd,” sest laps teab, kuidas käituda ja saab aru, et teda on mõistetud.
Me keegi ei ole imeinimesed ja täiesti okei on ka mõnikord “valesti” käituda aga oluline on siis lapsele pärast seletada ka enda käitumist. Jonnihoo peatamine on koostöö, kus suurema töö peab siiski ära tegema ikka kahjuks vanem 😀
Kannatlikku meelt 😉